3.02.2015

E-riik - üks võimalik strateegia edasiliikumiseks

„Ennustamine on keeruline, eriti, kui see käib tuleviku kohta.” - Niels Bohr

Soome ja Rootsi edulugu on loodusvarade tark kasutamine ning telekommunikatsioonitehnoloogiad ja Taani edulugu on tuulest elektri tootmise tehnoloogiad. E-riik on Eesti edulugu. Edulugu omab riigile laiemat positiivset mõju, loob kapitali, teadmiste-ressurssi, tekitab külgnevaid sektoreid ja tõmbekeskusi. 

Strateegiline eesmärk - dominantne disain

Üks võimalik strateegilise eesmärgi sõnastus on Eesti e-riik kui rahvusvaheliselt e-riigi dominantne disain. Dominantne disain on innovatsiooniteoreetikute Abernathy (Harvard) ja Utterbacki (MIT) poolt käibesse toodud mõiste, mis tähistab tehnoloogia de-facto standardiks kujunenud iseloomujoonte kogumit. Illustreerimaks - Apple poolt laiemasse kasutusse toodud puutetundlik ekraan ja äppidega arhitektuur on täna nutitelefonide dominantne disain.

Et Eesti e-riik oleks piisavalt arenemisvõimeline strateegilise eesmärgi „dominantne disain” täitmiseks, pakun välja kolm kriitilist edutegurit:

Innovatsioonikorsten

Newton ootas idee saamiseks õunapuu all, kuni talle õun pähe kukkus. Ehkki e-riigi arengu alguses oli võimalik, et ideid genereeris väike grupp inimesi, siis õige pea selline lahendus ammendub ja vaja on hõlmata suuremal hulgal ressurssi. 
Innovatsiooni stardipunktid ja uuendusteni jõudmise metoodikad võivad olla väga erinevad. Võti on võimalikult laia grupi asjassepuutuvate inimeste kui ideede genereerijate mobiliseerimine. Üks hästitöötav eeskuju on Ericssoni korporatsiooni innovatisoonikorstna süsteem. Innovatsioonikorstnas on kõigil tööstuskontserni töötajatel on võimalik oma ideid uuenduste kohta esitada. Innovatsioonikorstna ülesanne on need töö käigus tekkinud ideed kui väärtuslik materjal analüüsimiseks kokku koguda ja innovatsiooniprotsessis rakendada. Praktikas tähendab see siseveebi osa, kus kõigil kontserni töötajatel on võimalus oma ideid kirjeldada, motivatsioonisüsteemi ja distsipliine kokkukogutud ideede analüüsimiseks ning otsuste vastuvõtmiseks. Sarnane innovatsioonikorsten võiks töötada e-riigi arendamiseks vajaliku ideede baasi moodustamisel ka Eesti riigiaparaadis. 

Lean Startup riigiaparaat

USA endine kaitseminister Rumsfeldt ütles, et strateegilises plaanis sõltub tema juhitud organisatsiooni edukus võimekusest muutuda. Doktriin kehtib ka e-riigi kontekstis, kuid siin peitub ka vastuolu – riigihalduse korraldus põhineb Montesquieu võimude lahususe teoorias sõnastatud printsiipidel ja ei ole orienteeritud mitte kiiretele muutustele, vaid vastupidi, stabiilsusele ning vapustuste ärahoidmisele. E-riigi arendamise väljakutse on viia muudatusi läbi demokraatia ja võimude lahususe tingimustes.
Väljakutse võtab vastu Lean Startup. See on innovatsioonimetoodika, kus tulemus saavutatakse läbi kiirete arenda-õpi-mõõda tsüklite kordamiste ja seeläbi maksimaalselt tarbija soovidega arvestamise. Arvan, et Lean Startup metoodika riigihalduses juurutamine võiks olla järgmine e-riigi arendamise suur samm edasi, mis mille tulemus on, et riigiaparaat ongi e-riik. Lean Startup on oma olemuselt demokraatlik protsess erinevusega, et riigi puhul on tarbija asemel kodanikud. 
Näiteks E-residentsuse arendamisel oli märgata Lean Startup tunnuseid: teenus toodi avalikkuse ette väga varajases arendusfaasis ja hakati koguma potentsiaalseid kasutajaid ning arendustöid jätkatakse juba olemasolevate kasutajate käitumist analüüsides.

Innovatsiooniga tuleb harjuda

Innovatsioon on alati kellelegi valus. Lisaks uuenduste tõttu majanduslikult kaotajatele ilmuvad alati välja ka „küsijad”, „kahtlejad” ja „vihkajad”. ID-kaardi juurutamisel, e-tervisel või artikli autoriga seost omaval domeenireformil – kõikjal on see muster olnud äratuntav. Viitega Niels Bohri tsitaadile artikli alguses, tehes midagi, mida keegi enne teinud ei ole, tuleb paratamatult ette tegasilööke.
Konstruktiivne tagasiside on innovatsiooni jaoks obligatoorne. Kuid innovatsiooni kriitilised edutegurid on loovus ja tegijate sisemine põlemine – innovatsiooni on lihtne tappa. Seetõttu on e-riigi arendamise huvides talitseda internetikommentaatori mentaliteeti ja nimetada asju õigete nimedega: vihkajad on vihkajad mitte sõltumatud eksperdid.

Kokkvõtteks, e-riik on Eesti edulugu ja targalt talitades on see maailmas meie identiteet ning jõukuse allikas. Et Eesti e-riik oleks ka 10 aasta pärast dominantne disain, mille järgi teised joonduvad, peame metoodiliselt läbi viima riigiaparaati läbivaid muudatusi. Samuti harjuma, et innovatsioon on alati ebamugav ja uuendustes on paratamatult kaotajaid.

Artikkel on kirjutatud Äripäeva poolt korraldatava konkursi Edukas Eesti jaoks.